January 2012
Tuesday, February 28, 2012
Sunday, February 19, 2012
Kuidas DJ Paul van Dyk ja dirigent Paavo Järvi koos muusikat tegid
Eesti Päevaleht
Mart Niineste
17. veebruar 2012
Täna Eestit väisava maailma tipp-DJ koostööpartnerite seas on eriline koht dirigent Paavo Järvil.
Juhtus see kolm aastat tagasi, 13. veebruaril 2009. Frankfurdi raadio sümfooniaorkester, mille peadirigent on Paavo Järvi, korraldab mitmendat aastat muusikasündmust nimega Music Discovery Project.
Ettevõtmise idee järgi pannakse orkester koos töötama täiesti teisest ooperist muusikute ja muusikaga. Projekti salajane osa väidab, et sel moel kokkupuutepunktide rõhutamisele panustades lähendatakse tänapäeva publikut klassikalisele muusikale. Varem oli orkester samas võtmes koostööd teinud elektronmuusikute Tom Vaxi ja Mousse T-ga.
Trance’i- ja techno-DJ ning produtsent Paul van Dyk oli selleks ajaks, kui Frankfurdi raadio sümfooniaorkester temaga ühendust võttis, võitnud oma tegemistega juba paarkümmend muusikaauhinda üle maailma. Tema tegemised tähendab siinkohal 40 000-kohaliste staadionitäite tantsitamist või Justin Timberlake’i või U2 lugude remiksimist.
„Ma pean kõik lood selleks ümber seadma ja kirjutama ühe uue ka. Siis tuleb veel vaadata, et kõik toimiks. Orkester on muusikale lisamõõde, mis tuleb viimasena,” kommenteeris van Dyk eelolevat sündmust Saksamaa pressile.
Järvi sõnul ringleb vale arusaam, et popmuusikud ei pruugi klassikalisest muusikast midagi jagada. Kui tegu on professionaalidega, ja Paul van Dyk seda pühendunud muusikuna ka on, siis leitakse ühine keel kiiresti.
„Trance’i ja klassikalise muusika vahel on ühisjooneks kuulamine ja tajumine, sest igaüks, kas tegu on asjatundjaga või mitte, saab muusikast midagi või kogeb mis tahes muusikat kuulates midagi,” selgitab Järvi Eesti Päevalehele. „Kui tundub, et trance sünnib iseenesest, siis nii see ju ei ole, ka seda kirjutab keegi, ka seal on kindel tehnika, kompositsioon.”
Foto: Christoph Köstlin
http://www.epl.ee/news/kultuur/kuidas-dj-paul-van-dyk-ja-dirigent-paavo-jarvi-koos-muusikat-tegid.d?id=63933021
Mart Niineste
17. veebruar 2012
Juhtus see kolm aastat tagasi, 13. veebruaril 2009. Frankfurdi raadio sümfooniaorkester, mille peadirigent on Paavo Järvi, korraldab mitmendat aastat muusikasündmust nimega Music Discovery Project.
Ettevõtmise idee järgi pannakse orkester koos töötama täiesti teisest ooperist muusikute ja muusikaga. Projekti salajane osa väidab, et sel moel kokkupuutepunktide rõhutamisele panustades lähendatakse tänapäeva publikut klassikalisele muusikale. Varem oli orkester samas võtmes koostööd teinud elektronmuusikute Tom Vaxi ja Mousse T-ga.
Trance’i- ja techno-DJ ning produtsent Paul van Dyk oli selleks ajaks, kui Frankfurdi raadio sümfooniaorkester temaga ühendust võttis, võitnud oma tegemistega juba paarkümmend muusikaauhinda üle maailma. Tema tegemised tähendab siinkohal 40 000-kohaliste staadionitäite tantsitamist või Justin Timberlake’i või U2 lugude remiksimist.
„Ma pean kõik lood selleks ümber seadma ja kirjutama ühe uue ka. Siis tuleb veel vaadata, et kõik toimiks. Orkester on muusikale lisamõõde, mis tuleb viimasena,” kommenteeris van Dyk eelolevat sündmust Saksamaa pressile.
Järvi sõnul ringleb vale arusaam, et popmuusikud ei pruugi klassikalisest muusikast midagi jagada. Kui tegu on professionaalidega, ja Paul van Dyk seda pühendunud muusikuna ka on, siis leitakse ühine keel kiiresti.
„Trance’i ja klassikalise muusika vahel on ühisjooneks kuulamine ja tajumine, sest igaüks, kas tegu on asjatundjaga või mitte, saab muusikast midagi või kogeb mis tahes muusikat kuulates midagi,” selgitab Järvi Eesti Päevalehele. „Kui tundub, et trance sünnib iseenesest, siis nii see ju ei ole, ka seda kirjutab keegi, ka seal on kindel tehnika, kompositsioon.”
Foto: Christoph Köstlin
http://www.epl.ee/news/kultuur/kuidas-dj-paul-van-dyk-ja-dirigent-paavo-jarvi-koos-muusikat-tegid.d?id=63933021
DJ Paul van Dyk: mis seob mind Eestiga? Klassikaline muusika!
ohtuleht.ee
Karoliina Vasli
17. veebruar 2012
Kui täna Eestis esinevalt klubimuusika ebajumalalt DJ Paul van Dykilt uurida, kas ta mõnda Eesti artisti teab, on vastus jahmatav. "Ikka tean, Paavo Järvit," kostab saksa muusik kohe.
Kui tausta uurida, pole vastus enam nii imekspandav. Dyk seletas Õhtulehele antud intervjuus, et musitseeris koos Järviga täpselt kolm aastat tagasi Frankfurdis. Kontsert kandis pealkirja "Legendaarne DJ kohtub staarheliloojaga". Järvi juhendada oli siis Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester, kuulda sai Dyki hitte klassikalises võtmes. Klipid sellest kontserdist on praegugi nähtavad Youtube’is.
"Klassikaline muusika ja elektrooniline muusika polegi nii erinevad," märgib Dyk tagantjärele ja muigab: "Olgu, instrumendid on erinevad."
Ta kiidab, et Paavo Järvi on oma alal üks paremaid. Pole välistatud, et nad kunagi veel koostööd teevad. Dyk ütleb, et talle meeldivadki igasugused väljakutsed ja 2013. aastal on tal plaanis veel üks klassikalise muusikaga seotud projekt.
http://www.ohtuleht.ee/464977
Karoliina Vasli
17. veebruar 2012
Kui täna Eestis esinevalt klubimuusika ebajumalalt DJ Paul van Dykilt uurida, kas ta mõnda Eesti artisti teab, on vastus jahmatav. "Ikka tean, Paavo Järvit," kostab saksa muusik kohe.
Kui tausta uurida, pole vastus enam nii imekspandav. Dyk seletas Õhtulehele antud intervjuus, et musitseeris koos Järviga täpselt kolm aastat tagasi Frankfurdis. Kontsert kandis pealkirja "Legendaarne DJ kohtub staarheliloojaga". Järvi juhendada oli siis Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester, kuulda sai Dyki hitte klassikalises võtmes. Klipid sellest kontserdist on praegugi nähtavad Youtube’is.
"Klassikaline muusika ja elektrooniline muusika polegi nii erinevad," märgib Dyk tagantjärele ja muigab: "Olgu, instrumendid on erinevad."
Ta kiidab, et Paavo Järvi on oma alal üks paremaid. Pole välistatud, et nad kunagi veel koostööd teevad. Dyk ütleb, et talle meeldivadki igasugused väljakutsed ja 2013. aastal on tal plaanis veel üks klassikalise muusikaga seotud projekt.
http://www.ohtuleht.ee/464977
New film about Paavo Järvi beging filmed in Cincy; producers seek local rising talent, too
Cincinnati.com
by Janelle Gelfand
02/16/2012
David Donnelly filming in Downtown Cincinnati
Endeavor Pictures began filming a new full-length documentary “Maestro,” profiling Paavo Järvi, former Cincinnati Symphony Orchestra music director, last month in Cincinnati.
“We’re trying to show a side of classical music that I really don’t think has been shown before,” said Los Angeles writer and director David Donnelly, 30, a native of Lakeside Park, Ky. “People have impressions about classical music. You watch the Grammys, but where was classical music? I just think it’s a missing part of our culture. One of our goals is to get this out and inspire younger kids to pursue things they might think is cool.”
I talked with Donnelly yesterday by phone. He said meeting Järvi and going to a few concerts at Music Hall inspired him “to spend a year in my life making a movie about classical music, when I had never been to a classical music performance before two years ago.
Paavo Jarvi with the CSO at Carnegie Hall
”The filmmakers are seeking young Cincinnati talent to feature in a parallel story that follows the life of a rising artist. To apply, send a headshot and a link to a performance video toendeavorpictures@gmail.com.
http://cincinnati.com/blogs/arts/2012/02/16/new-film-about-paavo-jarvi-being-filmed-in-cincy-producers-seek-local-rising-talent-too/
by Janelle Gelfand
02/16/2012
David Donnelly filming in Downtown Cincinnati
Endeavor Pictures began filming a new full-length documentary “Maestro,” profiling Paavo Järvi, former Cincinnati Symphony Orchestra music director, last month in Cincinnati.
“We’re trying to show a side of classical music that I really don’t think has been shown before,” said Los Angeles writer and director David Donnelly, 30, a native of Lakeside Park, Ky. “People have impressions about classical music. You watch the Grammys, but where was classical music? I just think it’s a missing part of our culture. One of our goals is to get this out and inspire younger kids to pursue things they might think is cool.”
I talked with Donnelly yesterday by phone. He said meeting Järvi and going to a few concerts at Music Hall inspired him “to spend a year in my life making a movie about classical music, when I had never been to a classical music performance before two years ago.
Paavo Jarvi with the CSO at Carnegie Hall
”The filmmakers are seeking young Cincinnati talent to feature in a parallel story that follows the life of a rising artist. To apply, send a headshot and a link to a performance video toendeavorpictures@gmail.com.
http://cincinnati.com/blogs/arts/2012/02/16/new-film-about-paavo-jarvi-being-filmed-in-cincy-producers-seek-local-rising-talent-too/
Paavo Järvi teeb koostööd Paul van Dykiga
Kroonika
Liilit Kirss
10 veebruar 2012
Sel reedel Tallinnas Saku Suurhallis esinev mainekas tantsumuusika kuningas Paul Van Dyk (40) teeb juba mõnda aega koostööd Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigendi Paavo Järviga (49)!
Mehed on seotud ühise projektiga «Music Discovery Project», mis ühendab pop-, rock- ja kaasaegset muusikat klassikalise muusikaga. Eesmärk on nii viia klassikalist muusikat inimesteni, kellele see on muidu võõras. Frankfurdi Raadio orkester pakkus Paul van Dyk’ile ise selle idee välja, millega ta ka nõustus.
Kontakt oli Järvi sõnul nende vahel väga hea, sest Paul van Dyk on tõsine tegija, nagu tema bändi muusikud ja arranžeerijadki. «Andekad inimesed ja erakordselt profid – kõik oli läbi mõeldud ja korralikult ette valmistatud. Tegu oli kahepoolselt õnnestunud üritusega,» kiidab Järvi. Eestlasest dirigendi sõnul peetakse Paul van Dyk’i üheks kõige tähtsamaks tegijaks oma valdkonnas, selle stiili eestvedajaks ja ristiisaks. Järvi lisab, et tema jaoks on see uus maailm, mida oli põnev näha ja tundma õppida.
http://www.kroonika.ee/index.php?module=article&id=46572
Liilit Kirss
10 veebruar 2012
Sel reedel Tallinnas Saku Suurhallis esinev mainekas tantsumuusika kuningas Paul Van Dyk (40) teeb juba mõnda aega koostööd Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigendi Paavo Järviga (49)!
Mehed on seotud ühise projektiga «Music Discovery Project», mis ühendab pop-, rock- ja kaasaegset muusikat klassikalise muusikaga. Eesmärk on nii viia klassikalist muusikat inimesteni, kellele see on muidu võõras. Frankfurdi Raadio orkester pakkus Paul van Dyk’ile ise selle idee välja, millega ta ka nõustus.
Kontakt oli Järvi sõnul nende vahel väga hea, sest Paul van Dyk on tõsine tegija, nagu tema bändi muusikud ja arranžeerijadki. «Andekad inimesed ja erakordselt profid – kõik oli läbi mõeldud ja korralikult ette valmistatud. Tegu oli kahepoolselt õnnestunud üritusega,» kiidab Järvi. Eestlasest dirigendi sõnul peetakse Paul van Dyk’i üheks kõige tähtsamaks tegijaks oma valdkonnas, selle stiili eestvedajaks ja ristiisaks. Järvi lisab, et tema jaoks on see uus maailm, mida oli põnev näha ja tundma õppida.
http://www.kroonika.ee/index.php?module=article&id=46572
FELIX MENDELSSOHN Violin Concerto in E minor ROBERT SCHUMANN Violin Concerto in D minor; Fantasy for Violin & Orchestra
ClassicsToday
David Hurwitz
FELIX MENDELSSOHN
Violin Concerto in E minor
ROBERT SCHUMANN
Violin Concerto in D minor; Fantasy for Violin & Orchestra
Christian Tetzlaff (violin)
Frankfurt Radio Symphony Orchestra
Paavo Järvi
Ondine- 1195-2(CD)
Reference Recording - Mendelssohn: Milstein (DG)
Christian Tetzlaff is an absolutely fabulous violinist, and this repertoire suits him perfectly. His tone is unfailingly sweet, penetrating, and lyrical, but never burdened with excessive vibrato. His intonation is as accurate as we have any right to expect, his phrasing of the big tunes always natural and unaffected. In the slow movements, particularly that of the Mendelssohn, he makes his expressive points with an unobtrusive mastery that's truly moving, and seemingly inevitable. The music sounds as though it is being composed on the spot, songfully and spontaneously.The couplings are perfectly chosen and even more impressive, if possible. Schumann's two clumsily orchestrated concertante works for violin and orchestra are full of beautiful ideas, but they so often bog down in what can seem like tiresome repetition. Not here. Tetzlaff plays with evident affection, making light of the difficult and often unforgiving solo parts, while Paavo Järvi does everything that he possibly can with Schumann's accompaniments. Superb engineering, ideally balanced, puts the finishing touch on an irresistible release.
http://www.classicstoday.com/review.asp?ReviewNum=13625
David Hurwitz
FELIX MENDELSSOHN
Violin Concerto in E minor
ROBERT SCHUMANN
Violin Concerto in D minor; Fantasy for Violin & Orchestra
Christian Tetzlaff (violin)
Frankfurt Radio Symphony Orchestra
Paavo Järvi
Ondine- 1195-2(CD)
Reference Recording - Mendelssohn: Milstein (DG)
Christian Tetzlaff is an absolutely fabulous violinist, and this repertoire suits him perfectly. His tone is unfailingly sweet, penetrating, and lyrical, but never burdened with excessive vibrato. His intonation is as accurate as we have any right to expect, his phrasing of the big tunes always natural and unaffected. In the slow movements, particularly that of the Mendelssohn, he makes his expressive points with an unobtrusive mastery that's truly moving, and seemingly inevitable. The music sounds as though it is being composed on the spot, songfully and spontaneously.The couplings are perfectly chosen and even more impressive, if possible. Schumann's two clumsily orchestrated concertante works for violin and orchestra are full of beautiful ideas, but they so often bog down in what can seem like tiresome repetition. Not here. Tetzlaff plays with evident affection, making light of the difficult and often unforgiving solo parts, while Paavo Järvi does everything that he possibly can with Schumann's accompaniments. Superb engineering, ideally balanced, puts the finishing touch on an irresistible release.
http://www.classicstoday.com/review.asp?ReviewNum=13625
CD der Woche: Paavo Järvi dirigiert Schumann
Kulturradio.de
Marcus Stäbler
27.11.2011
Marcus Stäbler
27.11.2011
Mit ihren Interpretationen der Beethoven-Sinfonien haben Paavo Järvi und die Deutsche Kammerphilharmonie Bremen weltweit für Furore gesorgt: Die Konzerte wurden hymnisch besprochen und vom Publikum gefeiert; die Aufnahmen mit zahlreichen Preisen ausgezeichnet. Jetzt steht ein neues Projekt auf dem Programm. Derzeit widmen sich das Orchester und sein Chefdirigent den Sinfonien von Robert Schumann.
Kernig und transparent - mit Überraschungen
Hier ist ein perfekt gebauter Klangkörper am Werk: drahtig, schlank und muskulös. Die jahrelange Beschäftigung mit Beethoven war offenbar ein ideales Training für die Deutsche Kammerphilharmonie Bremen.
Das Orchester spielt kernig und gleichzeitig wunderbar transparent. Durch ihre Klarheit sorgt die Aufnahme für einige Überraschungen - zum Beispiel, wenn Robert Schumann das prägnante Anfangsmotiv in einer zweiten Stimme zeitversetzt imitiert, wie bei einem Kanon. Damit bringt er die Taktschwerpunkte ordentlich ins Wanken.
Große Spannungsbögen
Die dritte Sinfonie klingt viel weniger verträumt als sonst - und der Rhein strömt nicht so zähflüssig dahin, wie bei manchen Konkurrenzeinspielungen. Das Scherzo bekommt einen tänzerischen Schwung.
Wie schon bei Beethoven ist auch hier eine starke Bewegungsenergie zu spüren. Jede Phrase, jede Note drängt auf ein Ziel hin. So entstehen große Spannungsbögen und packende Steigerungen.
Atemberaubend, wie das Tremolo der Streicher im Finale der Frühlingssinfonie anwächst, während sich die Bläserakkorde nach oben schrauben. In solchen Passagen scheinen die Musiker so weit vorn auf der Stuhlkante zu sitzen, als wollten sie jederzeit aufspringen.
Wunderbare Bilder
Paavo Järvi, seit 2004 künstlerischer Leiter der Kammerphhilharmonie, lenkt das Temperament seines Orchesters ziel- und stilsicher in die richtigen Bahnen. Dabei formt er wunderbare Bilder - wie im vierten Satz der Rheinischen Sinfonie mit der Überschrift "Feierlich".
Mit choralhaften Klängen schafft Schumann die Klangräume einer großen Kathedrale, vielleicht inspiriert von einer Prozession im Kölner Dom. Allmählich legt sich ein Nebelschleier über die Szenerie - Gänsehaut.
Sorgfalt, Spielfreude und Fantasie sind einige der wichtigsten Zutaten zum Erfolgsrezept der Aufnahme, die uns mit ihrer ganz eigenen Handschrift fesselt. Damit ist dem Bremer Dreamteam unter Leitung von Järvi erneut ein großer Wurf gelungen. Auch bei Schumann führt kein Weg an der Kammerphilharmonie vorbei.
Thursday, February 09, 2012
Deutsche Kammerphilharmonie Bremen unter den "Top Ten" in Japan
Klassik Heute
06.02.2012
35 japanische Musikjournalisten stimmten ab über das „Beste Konzert 2011“ in Japan. Jeder der Kritiker wählte die für ihn zehn beeindruckensten Konzerte des Zeitraum Dezember 2010 bis November 2011. In dem daraus entstandenen Ranking belegt der Schumann-Zyklus der Deutschen Kammerphilharmonie Bremen unter der Leitung von Paavo Järvi den fünften Platz – noch vor den Berliner Philharmonikern mit Sir Simon Rattle ( Platz 9) oder den Wiener Philharmonikern mit Christoph Eschenbach (Platz 15). Platz eins erhielt Paavo Järvi mit dem Orchestre de Paris.
35 japanische Musikjournalisten stimmten ab über das „Beste Konzert 2011“ in Japan. Jeder der Kritiker wählte die für ihn zehn beeindruckensten Konzerte des Zeitraum Dezember 2010 bis November 2011. In dem daraus entstandenen Ranking belegt der Schumann-Zyklus der Deutschen Kammerphilharmonie Bremen unter der Leitung von Paavo Järvi den fünften Platz – noch vor den Berliner Philharmonikern mit Sir Simon Rattle ( Platz 9) oder den Wiener Philharmonikern mit Christoph Eschenbach (Platz 15). Platz eins erhielt Paavo Järvi mit dem Orchestre de Paris.
Albert Schmitt, Geschäftsführer der Deutschen Kammerphilharmonie Bremen, zeigt sich hoch erfreut über die Platzierung des Orchesters: „Damit sind wir zum dritten Mal in Folge in den japanischen „Top Ten“, eine ganz wunderbare Bestätigung unserer Arbeit. Zumal die Voraussetzungen in diesem Jahr eher ungünstig waren: Das Schumann-Repertoire gilt als schwierig für das japanische Publikum und zum Zeitpunkt der Bewertung ist der Eindruck der frühen Konzerte oft schon verblasst – wir waren ganz am Anfang des Bewertungszeitraumes da, Paris ganz am Schluss. Umso mehr freuen wir uns, dass wir unseren Platz behauptet haben und sogar als deutsche Nummer eins gesehen werden.“
Die nächste Möglichkeit den kompletten Zyklus aller Schumann-Sinfonien mit der Deutschen Kammerphilharmonie Bremen zu erleben, ist im März anlässlich des Beethovenfestes in Warschau. Eine erste Schumann-CD mit den Sinfonien 1. und 3. erschien bereits und ist als Sonderedition im Kunden-Service der Deutschen Kammerphilharmonie Bremen, Kulturhaus Stadtwaage, erhältlich. Weitere Informationen unter www.kammerphilharmonie.com
Wednesday, February 01, 2012
FELIX MENDELSSOHN Concerto pour violon en mi mineur ROBERT SCHUMANN Concerto pour violon en ré mineur; Fantaisie pour violon et orchestre
ClassicsTodayFrance.com
Christophe Huss
FELIX MENDELSSOHN
Concerto pour violon en mi mineur
ROBERT SCHUMANN
Concerto pour violon en ré mineur; Fantaisie pour violon et orchestre
Christian Tetzlaff (violon)
Orchestre symphonique de la Radio de Francfort
Paavo Järvi
Ondine- ODE 1195-2(CD)
Référence: Capuçon-Harding (Virgin; même couplage)
Concerto pour violon en mi mineur
ROBERT SCHUMANN
Concerto pour violon en ré mineur; Fantaisie pour violon et orchestre
Christian Tetzlaff (violon)
Orchestre symphonique de la Radio de Francfort
Paavo Järvi
Ondine- ODE 1195-2(CD)
Référence: Capuçon-Harding (Virgin; même couplage)
Ce couplage, moins "grand public" que Mendelssohn/Bruch mais tout a fait logique, a déjà été défendu au disque par Renaud Capuçon chez Virgin. Tetzlaff et Järvi règlent cependant la question de la recommandation discographique pour un bon bout de temps.
L'art de Tetzlaff est rhapsodico-chambriste, bourré de petites touches, là où d'autres jouent aux grands violonistes.
Son Mendelssohn possède un aspect ailé vraiment irrésistible. Comme dans les versions Swensen , Ehnes, McDuffie, c'est de la musique mur à mur, bien plus que du violon, car le virtuose sert toujours le musicien. L'accompagnement de Paavo Järvi est une dentelle musicale qui épouse parfaitement le propos
Le réputé ingrat Schumann, très souvent alourdi et "brahmsisé", est ici puissamment narratif et tourmenté, avec des accents sincères comme des élans du coeur. Là aussi, Järvi n'écrase rien tout de lumière et transparence. Même le tortueux Finale paraît évident.
Subscribe to:
Posts (Atom)
